Austraalia päeval oli Cottesloes meeletult rahvast. Rand oli pungil inimestest. Vaba päeva puhul kõik randa tulnud.
Õhtu veetsime Langlay pargis. Mirjam oli juba varakult seal, et saada hea koht istumiseks. Saimegi istuma päris jõe äärde. Panime ka siis oma teki maha. Seal oli meeletult rahvast. Juba linnas liikudes nägime tohutuid rahvamasse liikumas.
Osad ininesed olid isegi oma lauad ja toolid kaasa võtnud. Aga enamustel oli ikka tekk. Kell kaheksa hakkas ilutulestik. Enne seda võis taevas näha erinevaid lennukeid või mis iganes need olid. Tossutasid ja möllasid seal. See kestis pool tundi. Polnd varem sellist tulevärki näinud. Pool tundi jutti kah veel. Ja no lõpp oli eriti võimas.

Oleme siin vahepeal ööbinud vaheldumisi Kings Parkis ja Cottesloel. Kui Kings Parkis oleme siis tavaliselt päeval oleme pargis. Loeme, mängime kaarte ja pikutame. Ehk ühesõnaga puhkame.

See hetk, kui väljas on +35℃ ja kodanikul on jahe. 

Kui oleme aga Cottesloel, siis käime ujumas ja vedeleme rannas. Enne farmiaega tuleb ikka täiel rinnal puhksust nautida veel. Eile olime Cottesloes. Kohtasime seal veel ühte naist, kes on samuti autos elutseja. Õhtul kõndisin rannas tingi. Nägin ininesi võrku mänginas. Mõtlesin, et kõnnin siis neist mööda ja ehk lähen ka mängima. Aga ei läind, sest neid oli täpselt neli neljale. Mõtlesin, et pole mõtet siis segama minna. Kõndisin muulile. Seal oli palju kalamehi. Istusin veidi eemale maha. Ja peagi tuli üks kalur mukka juttu ajama. Küsis, et kas mulle meeldib kala püüda. Otseloomulikult vastasin ja. Ja siis pakkus ta mulle võimalist kala püüda. Ta pani söödaks pisikese kala otsa ja viskasin õneg vette. Ootasin ja oitasin, aga ei. Tal vahepeal küll näkkas. Aga ta viskas selle vette tagasi, sest see oli pisike. No mu jaoks oleks suur see olnid, aga no nad tahavad ikka suuuuuri kalu saada. Igatahes sai kalapüük ka Aussis tehtud. Tuul oli päris tugev ja pime oli. Need olid ainukesed miinused. Kuigi seal muulil oli valgustus. Aga sellegipoolest polnud näha vees olevat õngekorki.
Öösel autos magades tunnen, et vihma sajab sisse. Me magame muidugi aknad lahti. Ja sadaski vihma. Samuti sadas täna enamuse päevast. Seega koristasime autot. Terve auto katus oli me tavaari täis. Hommikul läksime suure vihma eest varju kohvikusse.

Hommikul läksime Hola kohvikusse
Sõime pankooke. Oii need olid head. Mee ja praetud banaaniga..

Väljas sadas vihma. Läksime siis autosse. Koriatasime ja viisime pesu pessu. Peale seda kerisime unne. Magasiem omma kaks tundi. Hea on autos magada siis, kui vihma sajab. See hääl...  Muidugi muutusod auto aknad uduseks. Ei saand vahepeal isegi välja vaadates aru, mis toimib.

Hetkel ootame minu ja Cätlini lubasid, mis saabuvad neljapäeval. Peale seda stardime farmi. Saame algul elada seal umbes nädala niisama. Teeme majapidamises pisut tööd ja olene abiks neile. Seega on üür odavam. Ja siis hakkab farm.

 Sain oma jõulupakki ka lõpuks kätte. Piparkoogid ja jutud. Jõulutunne tekkis hoobilt.
 Niihea....

Vahepeal on vahetunud aastanumber ja samuti on juurde tulnud vanusenumber. Aastavahetus möödus meil väga rahulikult. Läksime Albanysse, sest Walpole on ikka väga pisike koht. Siin ei toimunud midagi. Aga Albanys käisime õhtul tivolis ja vaatasime peale seda niisama linnas ringi. Ja juba enne kelle 00.00 läksime autosse.

Uni oli suur. Kogu see eelmine nädal tööl oli väsitav. Peale jõule oli hullumajapuhvet.  Kraanikauss oli alalõpmata nõudest pungil. Eriti hullud olid mõned õhtud. Rahvast aina tuli ja tuli. Ükshetk oli lihtst nii, et polnd inimesi enam kuskile istuma panna. Lauad olid juba eelmistel päevadel ära broneeritud. Ja selline trall kestis pikalt.
Siin kohvikus on hinnatuim söök marron. Eriti vinge on seda inimestele lauda viia. Alati on imestus suur. See näeb nii hea välja, et alati inimesed ahhetavad. Aga need saavad meil ka kiirelt otsa.

Peale seda kiiret õhtut oli köögi põrand väga väga must. Eitea jah kas seda sööki maha loopis aga jah.

 Aga hetkel me enam ei tööta seal. Jaanuaris muutusid hommikud väga rahulikuks. Ja isegi õhtutel käisime vaheldumisi tööl. Seega üksõhtu Seb ütles, et homme viimane päev. Viimasel päeval olime mõlemad tööl. Oiii... See oli kõige hullem õhtu. Õhtu jooksul käis kuskil 40-50 inimest. Kella seitsme ajal oli lihtsalt nii, et maja pungil rahvast täis ja tuli veel juurdegi. Aga siis lihtsalt pidid vabandma, et meil pole vabu laudu enam. Ja pakkusid neile siis take away võimalust.
 Mina aitasin Sebil köögis salateid teha ja vabadel hetkedel tegelesin ka klientidega.  Korraga, kui tuli sisse 10 inimest, siis oligi vaja kümnele taldrikule teha kümme samasugust saltit. Ohhh... Jube.
 Sellised kiired õhtud olid head. Polnd aega isegi kella vaadata. Aga jah viimane õhtu ja edasi algab pisike puhkus.  Viimasel õhtul saime maitsta ka ülihäid magustoite. Ohh võrratud. Ja veel tegi Yule meile milkshaket. Mm...

Aga juba kaks päeva hiljem ütles Dale meile, et te võika ikka hommikul töötada. Me lubasime mõelda sellel.(pidime talle kirja jätma õhtul, et kas tuleme või ei) jätsime siis kirja, et võime kolmap tulla. (Teisip plaanisime Albanysse minna) Albanyst oli Cätlinile telefoni vaja. Suundusime siis ühte tehnikapoodi. Poodi sisenedes oli mingi mööblipood. Aga tagapool oli tehnika. Seadsime siis sammud kohe telefonide juurde. Ja Cätlin leidiski hea hinnaga telo. Ta suutis mind jälle üllatada. Kustsus siis teenindaja ja ütles, et tahab seda osta. Teenindaja küsisi siis, et mitut. Appi no viite tead. Hahha. Ühte tahtsime tegelt.  Siis mindi kassasse. Ta küsis passi. Cätlin andis selle. Ja no see tüüp hakkas naerma. Eitea jah mida ta seal naeris, aga marunaljakas tal oli igatahes. Ta oli veits kahtlane
 No mida on teise passi naerda. Sisestas siis andmed ja oligi kaup tehtud. Ja no siin siis see üllatuskoht. Ei vaatand Cätlin enne ostu ei karbi sisse ega midagi. Ta tahtis hea kaameraga telefoni. Aga no sellest kaamerast ei teadnud ta midagi. Poes ei olnud ka selliseid infolehti telefonide kohta. Aga jah põrsas kotis. Autos saime teada, et päris normaalne kaamera on.
(Ahjaa üks lugu põrsas kotis ostust veel. Ma alati teen pakendid ja värgid poes lahti. Vaatan ikka, mida ma ostan
 Cätlin ostis siis ükskord sukapüksid ka nii, et kodus jalga proovides tulid need põlvest pisut kõrgemale vaid. Kuigi pakendil oli kirkas küll, et megasuured ja värki. Hahah...) Ei aga seekord läks hästi. Alati ei peagi kõike kohe alguses teadma ju.  Õhtul koju jõudes oli kapil kiri, et saame ilma teieta ka tööl hakkama. Nautige Walpolet ja puhkust. Oh siis oli kergendus, et ei peagi tööle minema. Meil on plaan olla veel siin, sest siin on meil majutus olemas ja saame veidi veel ringi vaadata selles kandis. Ja uuel nädalal lähme Perthi. Farm hakkab meil veeb alguses. Esialgu on plaan minna sinna samma farmi, kus olime juba. Farmer ütles meile tookord, et oleme oodatud tagasi. Aga eks näis, mis saab.
Kokkuvõttes jään kohvikutööga väga rahule. Sai palju klientidega suhelda ja jälle palju kogemusi juurde.
Saime tööpäevadel alati lõunaks ja õhtuks süüa. Lõunaajal siis salatit teha või võileiba. Õhtuls saime menüüst ükstaspuha mida tellida. Mu peamised söögid olid lõhe ja carry. Lõhet tellisin eelmisel nädalal neljal õhtul järjest. Ohh see oli ikka hea.  Pühapäeva hommikuks bronnisin meid ühele laevasõidule. Seb ja Dale ütlesid,  et see on me kohviku töötajatele tasuta. Niisiis läksimegi. Kell 10.00.hakkas.  Laevale minnes pidime jalad puhtaks pühkima mingil spetsiaalsel masinal.

Sõites rääkis selle laeva kiid igasuguseid jutte. Loomade kohta ja erinevaid ajaloosisi asju. See kiid nautis oma tööd sajaga. Ta oli nii elav ja jutukas. Lausa lust oli kuulata. Kohale jõudes panid kiid ja ta abiline laeva ankrusse ja siis matkasime pisut ringi. Mägine pinnas oli ja seal oli kohe kuidagi eriti hästi tunda, kuidas õhk muutus hõredaks. Raske oli hingata. See matk oli vast mingi 1 km pikk. Jõudsime ühte randa. Seal oli udune ja laine oli päris suur.