Jõuluõhtu... Meie plaanid muutusid. Kuna Sebile, Yulile ja Dale(Sebi emale) tulid jõuludeks külla ka muud sugulased, siis otsustasime, et ei liitu nendega. Ega endal oleks ka ebamugav, kui võõrad(töölised) tuleksid jõuluõhtul külla. Seega otsustasime poodiminna ja osta midagi jõulusöögi tarbeks. Ostsime kana, kartulit, küpsisekoogi materjali ja tänaseks pisut süüa.(25 on kõik kohad kinni. Isegi kiirtoidukohad. Absull kõik. ) Seega soovitati meil veidi söögikraami varuda. Kodus valmistasime siis kana ja kartulit. Kuna Dale ei kasuta kodus ahju, siis polnd tal ka ahjuplaati. Otsis siis mingi anuma meile. Ja ütles, et tema ei tea selle ahju kohta midagi. Katsetage ja proovige. Enne kui Dale kodust lahkus, pakkus ta meile ka pokaali veini vms. Peale ta lahkumist läks kokkamiseks. Panime ka muusik kõvasti mängima.

 Me siis timmisine seda ahju ja katsetasine. Õige kuumuse saime kätte alles pooleteise tunni pärast. Proovisime ka kastet teha. Kuna jahu meil polnd, siis katsetasime pannkoogijaahuga. Nägi vägagi kastme moodi välja, kuid kui maitsesin, siis see oli väga jube. Kuna see jahu oli magus, siis lisasime ka soola. Vaijummel kui halb see ikka oli.  Seega pidime ilma kastmeta läbi ajama.

Oh see söök maitses ikka väga koduselt. Vahepeal jõudsin ka koogi valmis teha. Kasutasime siis kohupiima asemel jogurtit. Siin see veidi paksem, kui Eestis. Lisaks moosi, vahukoort, küpsiseid ja kaunistamiseks komme. Kook oli ka nii kodune.  Nämmi.

Peale pidusööki koos Cätliniga pakkisime kiirelt asjad ja hakkasime Albany poole liikuma.  Auto juures asju sättides tundsin järsku kellegi hammustust. Ja siis mõne aja pärast uuesti. Mingid sipelgad (gigandid) olid mu varvastel ja hammustasid. See oli pigem nagu nõelamine. Nii valus. Tükk aega valutas veel pärast. Enne linnast välja jõudmist põikasime ka infopunkti sisse. Vaja ikka wifise saada. Olime kuskil pool tunnikest netis ja hakkkasime Albanisse sõitma. Cätlin sõitis, sest pime oli. No ja talle sobib pimedas sõitmine. Kohale jõudes oli linn jumala tühi. Suundusime siis mäki ette. Seal tasuta nett ja puha. Olimegi veel pisut netis ja vajusime unne. Autos on ikka halb magada. Kõva ja ebamugav.  Ahjaa koogi võtsime kaasa. Seda saime siis eile ja veel terve tänase päeva süüa.
Käisime hommikul Middleton Beachil. Seal oli selline kuue kilomeetri pikkune turistitee. Kõndisime siis seda mööda. Vaade oli ilus. Ja tee kõrval krabistasid puude vahel suured sisalikud.

Tegime palju pilte ja vahepeal panime kaamers ka põõsasse, sest kes meist ikka pilti muidu teeeks. Haha.

 Rahvast oli seal palju, sest vaba päev. Pealelõunat läksime tagadi mäki ette. Vaatasin veel viimaseid Kättemaksukontori osasid ja siis mingit saadet veel.
Õhtul sõitsime veelkord sinna Middleton Beachile. Seal oli lisaks turisti kõndimisrajale ka autosõidu rada.  Ja meie päev lõppes mäki juures ikka. A Cätlin ostis kuskilt hiina restost endale mingi riisiroa ka kaasa. ( mäkk on kinni, isegi drive.) Ma seda hiina värki ei taha

Jõulud! Ilusaid pühi kõigile!!!

 Pole mingit jõulu tunnet, sest väljas on 30℃. Täna õhtuks oleme oodatud Sebastjani ja Yulie juurde õhtusöögile.
Vahepeal on aeg kiirelt läinud. Oleme selgeks saand kassa ja menüü.
Ükspäev oli tööl selline olukord. Üks naine ja mees tellisid mingi värskesalati burgeri. Nii, Yulie viis need lauda ja mõne aja pärast kutsus see mees ta lauda tagasi. No ja mis välja tuli... Seal salati peal oli kärbes. Siis tehti neile uus burger muidugi. Maitea ma oleks küll minema läinud sellise asja peale . Söögiisu oleks kõigepealt vast minema läind ja ma ta järel siis. Aga jah no siin pole see suur probleem. Eestis oleks küll paha lugu.
Üleeile õhtul tööl olles ei olnud algul üldse rahvast. Passisime niisama. Ja siis järsku Yulie, et teeme selfisid. Algul ta tegi Sebiga selfisid, kuid siis kutsus meid.(Seb ei oskand normaalne olla)

Täna hommikul viisin Cätlini tööle ära. Tal hakkas 11.00 mul hakkab 12.00. Ilm on ka kuidagi talvine täna. Päris lund muidugi ei saja, aga tuul on suur ja kohati sajab vihma. Kohviku eest oli parkla jumala fullis. Tavaliselt sellel kellaajal on nii, et pargi kuhu tahad. Aga Cätlin hüppas maha ja läks tööle. Oleks tahtnud näha, palju rahvast oli. Sõitsin siis koju tagasi. Kohale jõudes oli uks lahti. Meil need suured lükatavad klaasuksed. Ja see oli lahti. Kohe hakkas peas kerima mingi ulmefilm. Kus keegi ehk on toas ja peidab end. Appi. Hiilisin sisse ja vaatasin kõik toad üle. Cätlini toa ukse taga on riided rippus. Ehmatasin nende peale ikka korrrrrralikult. Süda jäi seisma.

Töö sujub ilusti. Saame juba erinevaid asju selgeks. Menüü hakkab juba rohkem meelde jääma ja samuti veinide nimed. (Ei pea kapis enam näpuga veini taga ajama) Eile oli Sebi ema hommikul kuidagi närviline. Õpetas kuidagi liiiiiiiga palju meid.
Lõuna hakkas meil jälle kahest. Tegime endale söögi kaasa ja läksime koju. Kodus panime telekasse filmi ja hakkasime sööma. Mul vajusid juba silmi filmi  alguses kinni. Pesin enne veel taldriku ja proovisin uuesti vaatama hakata, kuid ei. Läksin oma tuppa ja magasin. Meil on kolm tundi aega. Pidime eile minema veel pisut hiljem. Ehk siis poole kuueks. Meil oli vaja katta paar lauda. Need olid siis broneetitud. Peagi tulid kaks inimest. Läksin küsisin, et mida nad juua sooviksid. Veini tahtsid. Tõin selle. Siis nad küsisid, et kust ma pärit olen. Paarike teadis, kus Eesti on. Ja arutasime siis kui külm seal ikka on jne. Siis tellisid nad eelroa ja pearoa. Pearoaks tellisid nad marroni(see on see vähi ja krabi vaheline asi). Panin kõik kirja ja andsin kokale. Siis ta ütles, et meil on ainult 1marron. Hahahah. Läksin siis lauda tagasi ja vabandasin. See mees kes lauas istus juba aimas seda ja ütles enne seda kui jõudsin vabandada, et teil on ainult 1 marron jah. Õnneks nad polnud pahased ega midagi. Valisid uue roa välja ja kõik oli korras. Hiljem serveerisin neile siis nende road ja neile maitses. Meid külastas veel suurematsorti perekond, paar paarikest ja kolmene seltskond. Ohhh nõusid oli roppu kanti pesta. Aga koju saime pisut peale kaheksat. Seb tegi mulle kala ja ise tegin juurde karbi salatit. Cätlinile tegi mingi burgeri/võileiva taolise asja.
Käisime eile enne tööd mingisuguses suures kasutatud asjade poed. See oli lao sarnane. Meil oli vaja musti riideid. Sain sealt teksad ja erinevaid pluuse. Lisaks sain veel paar pidulikumat pluusi ja nahktagi. See koht oli niii odav, et kuku pikali(lähme sinna kindlasti tagasi.) Sain seitse asja kõigest 10$ eest ehk siis mingi 6 euri eest. Nahktagi oli ikka väga korralik. Aga jah vähemalt sai tööriided.
Õhtul koju jõudes oli Sebi ema veel üleval. Tavaliselt ta magab selle kella ajal. Ta oli kuidagi kummaline. Kõndis naljakalt ja nii. Küsis, kuidas meil tööl oli ja siis me küsisime, et kuidas tal oli. Ja ta hakkas nutma. Tal suri parim sõber ära. No ja siis me( ma vähemalt hakkasin ka nutma Cätlin vist eriti mitte) aga jah kurb oli. Sõime ära ja istusime ta juurde diivanile. Ta kuulas Michael Bubléd. Kurvad laulud. Ta oli joond, sellest ka veider kõnnak. Hiljem kui ta magama läks panime filmi peale. Mul jälle tuli uni. Läksin oma tuppa ja jäin hoobilt magama.
Täna peame tööle minema kell 12. Pühapäeval vähem kliente ja nii. Ei teagi mis kell kohvik suletakse. Aga loodame et varem, kui tavaliselt.

Ja oligi, töö lõppes kahest juba. Tegime jälle söögi kaasa ja läksime koju. Sõime ja liikusime linna. Kodulinnas polnd enam meil miskit teha, siis liikusime Denmarki. See pisut suurem linn, kui me kodukas. A ja teepeal käisime ka peacful bayl. Meeletult ilus vaade.

Denmarkis käisime poes ja vaatasime veidi ringi. Ostsime kahepeale koogi. Töönädala lõpetamise puhul. Istusime jõe äärde maha ja nautisime. Hiljem tegime väikese smootie ja hakkasime kodupoole sõitma.

Homme peab üks meist varem alustama. Ma siis lähen varem(11.00) ja Cätlin tuleb tunnike hiljem.

Õhtuti on vaja aidata kokal salateid teha. Ta lisab taldrikule seejärel roa.

Täna sõitsime veel veidi ringi. Tulekahjusid oli suht palju.

Sõitsime mööda sellist teed, kus oli palju erinevaid vaateplatvorme.

Paljud puud on siin põlenud. Tegime siis ühe puuga ka pilti. Tuhast tegime pisikese näomaalingu.

Kuna paar päeva on olnud siin päris kõva tuul, siis on teedel palju oksi. Tõstsime siis ühel korral suute oksa ka teelt.

Veel peatusime ühe jõe ääres, kus oli vette kukkunud suur puu. Turnisime seal peal ja värki.

Koju suundudes oli teel palju palju loomi. Jänesed ja kängurud. Ühed kängurud olid keset teed. Kiirus oli meil kuskil 40 ehk. Aeglustasin veel ja nad ei kavatsenudki minema minna. Siis sõitsimegi neile lähedale ja lihtsalt pildistasime. Üks sügas end ja oli maru boss.

Sügab end. Üks käsi seljal.

Öösel, kui me mäki ees oma autoga parkisime( ehk siis magasime ja kasutasime tasuta wifit) tuli me kõrvale mingi tüüp. Ta pani muusika põhja ja me siis pidime magama. Einohhh... Ta oli seal oma pool tundi. Ma jõudsin vahepeal kõrvatropid kõrva suruda. Aga ta lahkus siiski. Hommikul ärgates sõitsime Jetty juurde. Seal liikus vähem rahvast ja oli parem olla. Pesime hambaid ja nägu.

Jalutasime veidi ringi. Kui saime lõpuks valmis hakkasime Walpole poole trippima. Sõites läks aeg kiiresti, sest kiirus oli 110 ja nii kulges tee ruttu. Eestis on teed võrreldes Aussiga väga sirgrd. Siin ajab kurv kurvi taga.

 Teel nägime suht palju surnud elukaid. Ahvid ja kängurud jne...  Teepeal oli kahes kohas tunda tugevat põlemise lõhna. Ja järsku me nägimegi suurt suitsupilve. Põles. Seal oli tuletõrjujad ja veidi rahvast isegi eemal. Ruttu kaamera välja ja filmima. Meeletu suits ja no kuivas metsas levib tuli kiirelt.

Reedel lõpetasime tööpäeva kell 14.00 ehk siis kaks tundi varem. Eelmistel päevadel tegime selle eest kauem tööd. Igatahes kui kell hakkas pool kaks saama siis me alustasime uut rida. Tegime diili, et ei vaata kella enne, kui saame tehtud neli postivahet. Lõpp läks eriti kiireks. Ja jõudsime omadega mäele alles 14.06.  Me ei vaatand kella ja sellepärast oli ka ajataju kadunud. Lootsime küll, et ehk pole kell veel nii palju. Kuus mintsa üle!!! Jooksime selle peale põllult minema. Tegime siis lõunaks pannkooke jälle. Õhtul otsustasime minna Busseltoni. Leidsime sealt klubilaadse koha. Rahvast oli meeletult palju. Muusika oli hea. Kui Eestis on klubis lood ikka täispikad, siis siin mängiti ühte  lugu vast max minut. Niiet, kui istusid näiteks väljas ja kuulsid head lugu, siis oli kindel see, et jõudsid tantduplatsile loo lõpuks. Pidu lõppes juba ühest. Eestis tavaliselt siis alles pidu hakkab. Aga jah... Pandi tuled põlema ja suunati rahvas välja. A ja klubis kohtasime ühte Eesti tüdrukut ka. Ta tegi samuti farmi. Peale klubi tahtsime Mäkki minna. Kuna see oli juba kinni, siis mõtlesime, et saame mc drivr'i minna. Aga sealne teenindaja saatis meid pikalt. Me ei saand tellimust esitada, sest meil polnud autot. Hahaha. No siis vaatasime ringi ja nägime ühte autot mäki ees. Läksime ja küsisime, et kas ta on nõus mekka drive tulema. Ta oli nõus. Ta parkis mäki ees, sest kasutas tasuta wifit. Niisiis saime oma burksid ja hea oli olla. Kõndisime peale seda  auto juurde, mis oli veidi eemal.(mõtlesime vahepeal, et kas tõesti peame minema ja auto võtma, et öösel süüa saada) Kummaline jah, et nad meid ikka niisama ei teenindanud.
 Teisipäeval oli meil viimane tööpäev. Ilm oli väga väga palav. Telefon näitas 28, kuid päikese käes oli kindlasti palju palju rohkem sooja. Kuna oli viimane tööpäev, siis lendas aeg megakiirelt. Tegime tunnitööd ja iga üks oma rida. Varem tegime ühte rida ikka Cätliniga koos, kuid nüüd läks viinamarjade sättimine kiirelt ja saime üksi paremini seda teha. Peale hommikust pausi kuulsin järsku Inglise tüdrukute kõva juttu. Nad seletasid minust veidi eemal. Ja nende juures oli veel paar tüdrukut. Kuna mul sai rida just ära, siis liikusin sinna. Neil oli seal madu. Appikene ta oli seal nende rea vahel. Liikus vao vahelt õnneks minema, kuid see oli ikka jube. Ta liikumist oli kuulda, sest vao vahel on palju kuivanud lehti. Saigi siis farmis olemise ajal ikka madu ka nähtud. Tegin siis pilte ja filmisin ikka seal.

Peale seda oli kuidagi kõhe edasi töötada. Vao vahel kõndides vaatasid igat rohulibelt ja olid hirmul. Ma siis veidike kõndisin niisama ringi ja ajasin teistega juttu. Ei suutnud kuidagi edadi teha. Ma alustasin uut rida ka ja eriti kõhe oli üksi teha. Peagi alustad uut rida mu kõrval ka Eesti tüdruk Kätlin. Ja veel edasi üks rida oli Signe. Koos oli ikka julgem teha
 Ajasime juttu ja aeg lendas. (Muusikat kuulated ongi oht see, et sa ei kuule madu. Ja no kui ma ikka muusikat kuulan siis mõlemad klapid peas ja tümm põhjas) Peagi oli juba pool tundi lõunani. Siis järsku Kätlin hõikas, et madu ta juures. Appi oligi. Kõigest kaks puud tast eemal. Ta tegelikult ei kuulnud madu, vaid hiire piiksumist. Madu oli hiire uru juures ja sõi seal neid. Õhhhhh... Oli kuulda seda piiksumist. Madu aga oli seal pikema heina sees ja ei liikunud. Tavaliselt nad ikka inimese lähenedes ise taanduvad. Kuid see õgis seal. Me siis jälle kaameratega kohal ja jäädvustasime hetke.

Kätlin kutsus siis farmeri, et too mao minema ajaks või siis kinni püüaks. Ta tuligi ja suskis veidi jalaga teda. Madu põgenes. Aga farmer kaotas ta silmist. Niiet uss jäi ikka põllule. Õnneks polnd see mürgine ega midagi. Vastik ikkagi.
 Peale tööd läksime Signe ja Kätliniga randa. Mirjam ei viitsind mekka kaasa tulla. Selles rannas polnd eriti rahvast. Kuid laine oli päris arvestatav.

Jooksime siis vette. Algul oli külm, kuid pärast oli see tegelikukt selline supp. Väljas oli palju palju jahedam. Ja muidugi oli rannad ka hoiatav silt usside eest.
 Koju jõudes hakkasime filmi vaatama. Sõime jäätist ja tegimegi sellise viimase õhtu kolmekesi. Kui üks film sai läbi, kobisin üles Cätlini voodisse(meil olid narid) sealt oli telekale hea vaade. Ta ise istus laua taga. Panime siis teise filmi peale ja ... Mul vajusid mingihetk silmad ikka korralikult kinni. Ja no minujaoks see film jäigi vaatamata.
Kolmapäeva hommikul saime magada päris kaua. Pool kümme koputas Farmeri naine me uksele ja tahtis üüriraha saada. (Nad ise pidid kuskile minema, seetõttu ei saand hiljem neile raha anda) Igatahes sellepeale me siis ka ärkasime.  Hakkasime siis peagi suurpuhastusega pihta. Panime riidrid kokku ja pesime
veel viimaseid riideid. Voodipesud ja kõik kõik sai puhtaks pestud. Samuti pidime oma uue elukoha(auto) läikima lööma. No seal oli selline mustus, mida tõesti pole autos enne näinud. See oli just erinevatel pindadel. Näiteks olid istmete all liivakuhjad. Leidsime istmete alt ka erinevaid sente, komme... oh ja nii edasi ja tagasi. Nühkisime lappidega nagu pöörased seal. Meeletult must oli rool. Sinna oli parkunud mingi kummaline mustuse kiht. Nagu õli vms. Ei teagi täpselt.

 Aga samuti olid aknad sellise vastiku õlikihiga kaetud( no välja loomulikult nägi, aga see vaade oli udune) Aknaid pidi eriti korralikult nühkima. Ohhh... See võttis kuskil kakd tundi kokku. (Aknad ainult)

 igatahed korda me  oma auto saime. A ja vahepeal käisime ka tuba koristamas. Kui ühest tüdinesime siis tegime teist. Farmist saime liikuma alles viiest vast. Auto ikka läikis meil. Aknast oli välja vaadata nii hea. Küljepeeglisse vaadates oli selline tunne, nagu oleks uued prillid saanud. Pilt oli niiiii selge.
Vahepeal helistas meile ka tööagent. Ta oli kuidagi teada saanud, et meil farm läbi. Pakkud uue töö meile ja nii me siis homme stardimegi Busseltonist Walpole poole. (Pidime algul peale farmi puhkama. Aga ega siin Aussis ei saa midagi planeerida. Hommikul ka farmer küsis, et mis edasi. Me vastus oli et ei tea veel. Aga juba tund hiljem oli meil töö olemas. Plaanid muutuvad siin ikka kiirelt. ) Liikusime siis Busseltoni. Linnas rahvast ikka liikus ja suundusime Busselton Jettyle. Mõtlesime, et vaatame mis seal head ka toimub. Ja ohh imet VÕRKPALLI võistlused. Jeeee.

Istusime siis sinna maha ja vaatasime. Mul tuli selline soov mängida. Pole vist mingi kakd kuud palli puutunud. Käisin Cätlinile ikka pinda, et ta tuleks mukka kasvõi niisama veidi eemale kõksima. Aga tema vastus oli kindel EI. Ohhh ma siis ka üritasin endal selle mängusoovi alla suruda. Istusime siis seal ja Cätlinil oli päris külm juba. Läksime  autosse, et paksemaid riideid võtta. Ma viskasin liibekad jalga (kes teab, ehk saab ikka mängida) ja Cätlin pani pikad püksid. Läksime siis tagasi sinna väljakute kõrvale istuma. Ma ikka nii piinlesin seal. Vaatasin siis potentsiaalseid inimesi , kes mukka mängiks. Cätlin ka ikka ütkes, et mine ja küsi, ehk keegi tahab mängida. Läksin siis ühe korraldajaga juttu ajama. Küsisin, et mis ja kus ja kes ja et kas mõni tiim vajab ehk mängihat, aga ei. Need olid lihtsalt mingid mängud. Ininesed tulid kohale, loositi võistkonnad ja mängiti.  Siis me seal istusime ja ma vaevlesin. Me lähedal kõksis üks tüdruk palli. Cätlini tagantutsitamisel ma lõpuks siis võtsin end kokku ja läksin küsisin, et ehk ta tahaks mängida. Neil olid need võistlusmängud läbi selleks ajaks. Aega võttis aga asja sai. Ja ta oli nõus. Jeeee.... Mekka ühinesid veel kaks tüdrukut. Saime ikka pikalt mängida. Siis nad pidid lahkuma. Küsisid siis mult veel, et kas järgmine kolmap tulen ka. Aga ei saa kahjuks, sest me liigume uude kohta. Kurb, ehk on seal  Walpole'is ka selliseid üritusi. Läksin siis Cätlini juurde ja nüüd tekkis veel suurem soov mängida.

Veidi eemal kõndis üks naine. Läksin ta juurde ja ütlesin, et kõksiks veidi ehk, kui ta just väsinud pole. Ja  ta oli nõus. Jehuuu... Liikusime väljaku poole. Kõrval platsil oli veel rahvast ja me hoopis ühinesime nendega. Tegime viis viiele mängu. Tõsiselt hea oli. Võrkpall on ikka võrratu!!!
Mängisime päris kaua. Pidime lõpetama, sest väljakuid taheti kokku panna. Lõpetasime kuskil kaheksa ajal. Cätlin istus terve aja Jettyl ja vaatas me mängu. Ta vähemalt mulle ütles, et ta ka nautis seda õhtut.

Ohhh see oli ikka supper, et sai jälle palli puutuda.  Ei teagi, kas homme lihased ka valusad. Igatahes põlved ja jalad olid peale mängu küll katki.(kriimustused, kui pallile järgi jookin/hüppasin.)
 Siis liikusime poodi ja ostsime süüa. Edasi viis me tee meid Mäki parklasse. Siin on hea Wifi. Enne selle sulgemist käisime ja ostsime jäätist ka. Autos sõime ja ma vaatsin Kättemaksukontorit.  Vaatasin neli osa järjest, sest polnud neid viimaseid näinud. Niiet nüüd on siis sellega ka korras.