7.10.15
Hommikul Brittany juures ärgates alustasime taaskorda pangaasjade ajamisega. Kuna netipangas olid mingid tõrked, siis läksime ise kohale. Käisime pangas, mis asus 500m kaugusel. See oli see sama pank, kuhu ka esimesel päeval sattusime. Inimesed olid samad ja isegi mäletasis meid vist. Saime asjad korda ja suundusime tagasi koju.
Koer oli sellel ajal palju pahandust teinud. Närind mingeid asju ja igatahes oli segadust palju.

Koer lõhkus oma mängulooma ära

Brittany kutsus meid randa. Käisime COTTESLOE ääres. Imeline.... Lained ja värgid. Mõllasime vees kaameraga ja ohhh ülilahe oliii...

Laine ära palun tule......

Õhtul saime  kokku Kristiinaga. Ta aitas meil raha kanda Eesti pangast Aussi panka.  Rääkisime päris pikalt ja hiljem sõime ka.

 Koju jõudime suht hilja. Brittany, ta vend, Charley ja veel üks seljakotirändur sõid. Meil olid kõhud niiii fullis, et läksime oma kotte pakkima.
Teised läksid kuskil 11.pm magama. Meil muidugi veel und ei olnd. Olime kuskil kaheni üleval. Tegime aussijob lehele kontot. See ongi just mõeldud meiesugustele ränduritele. Küsimustele oli hea vastata ja selle järgi otsitakse meile ka töö.
Uni tuli kiirelt, sest kell oli palju ka juba.
Hommikul magasime sajani. Teised olid tööle läind. Koer oli jälle HULLULT segadust tekitanud. Lillepotid olid õues ümber aetud ja igast jama veel.

 30.10.15
Paar päeva tagasi olid meil hullult lahedad majutajad. Kaks surfarit. Nende maja oli nagu kuskilt filmist. Täielik surfarite place.
Nad olid nii heatujulised ja avatud. Siin on inimesed hoopis teisest puust, kui Eestis!!!

 Tegime õhtul väiksed joogid ja siis läksime välja. Cameronil oli ühes jõeäärses pubis ärikihtumine vms. Sellel ajal mina, Cätlin ja Mike istusime ja ajasime juttu. Seal sai suht kaua oldud ja hiljem läksime taksoga koju.  Siis sai veel kaua üleval oldud, juttu aetud ja mussi kuulatud. hommikul tegid nad meile süüa. Grillisid saia, muna, tomatit ja mingit liha/vorsti. Saia peale panime avokaadot. Oh oli see alles hea!

Rand oli 100m kaugusel ja see oli juhualikult seesama rand, kus Brittanyga käisime.

  Igatahes see oli parim majutus... Ahjaaa.. Nad lubasid mekka Balile surfama tulla.
Järgmine päev jätkusid me autootsingud ja kuna väljas oli super ilm, siis olime terve päeva rannas. Õhtuks olime niiiiiii ära põlenud. Kuna see päev oli ilm super, siis otsustasime öö sealsamas rannas veeta.(see oli üks asi, mida tahtsin siin kindlalt proovida✔)

Enne seda käiaime poes, ostsime süüa.
Kuna rannas oli selline astmeline nuruplats, siia otsustaaime sinna jääda.

 Liival oleks veisi halb olnud. Niisiis panine rätiku maha ja jäime nagama. Selga panime muidugi palju riideid. Teksad ja sinna otsa veel dressid. Ja selga kaks toppi + pikkade varrukatega särk + pusa. Tekiks sai kasutatud veel kahte pluusi ja seelikut. Me olime nagu kubujussid.  Öösel oli vahepeal niiiii kohutavalt külm. Mõtlesin, et miks me siia jäime????? Aga öö sai seal ilusti veedetud ja me oleme elus.   Hommikul juba kuskil 6 ajal hakkasid inimesed rannas möllama. Kes hakkas aurfama, kes kanuuga sõitma. Seal oli kuskil 15 kanuutajat, ilmselt trenn. Mõned inimesed lihtsalt jooksid ja kõndisid.

Hommikul lasime taksol viia end linna. Läksime hosteli. See oli samuti tüüpiline rändurite hostel. Neid on pmst iga nurga peal. Võtsime kahes toa, sest ei tahtnud olla jälle mingite suvakatega toas. Tuba oli vägagi viisakas. Nari ja külmapuhur, mis oli väga vajalik. Kuna kell oli alles 10, siis läksime kohe magama. Magasime kuskil 3-4 tundi.

 Päeval linna minnes tulid meile tänaval vastu kolm noormeest. Need olid niiiiii Eestlaste moodi. Üks oli kuidagi eriti tuttav.
 Linnas sai poes käidud ja õhtusöök isegi ostetud. Me polnd terve päev midagi söönd. Kõht tegelt polnud eriti tühi. Aga ostsime siiski midagi. Ma ostsin arbuusi (mis on mul ikka veel alles), ja 2 liitrise jäätise.

Siin lihtsalt ei ole igal pool müügil väikseid jäätisi. Kui siis ehk tanklates ja nii. Enamasti on pulgajäätiste kuuspakid vms. Hosti jõudes oli see jäätis nii hea. Polnd terve see aeg jäätist söönd.  Kuna see oli 2liitrine jäts,  siis poolepeal oli juba niiiiii halb olla. Kõke ei jõudnud  siiski sisse laadida. Lõpu viskasin ära, sest seal polnd sügavkülma.  Hiljem koridoris jalutades kuulsin Eesti keelt.  Toauks oli lahti ja ma läksin sisse. Oligi kolm Eesti kutti. Ja juhuslikult needsamad, kes linnas meile vastu jalutasid. Ajasime veidu juttu. Nad olid samuti pärit Võru kandist.

Kui õhtul läksime alumisele korrusele, et Cätlini salat külmkappi viia, siis tuli meie juurde üks mees. Ta oli SAMUTI Eestist. Ja ta ütles, et väljas laua taga on veel kaks Eesti kutti. Läksime nende juurde ja ajasime juttu. Ei tore ikka, kui näed Eestlasi ja saad juttu ka nendega ajada.
Järgmisel päeval saime oma kauaotsitud auto ka kätte.

Olime sellega eelmiatel päevadel niipalju vaeva näinud. Sõitsime linnast välja ühte superodavasse kaubanduskeskusesse. Ostsime magamiskotid ja veidi süüa.  Tegime siis autos wrappi. Kõht sai megatäis ja hea oli olla. Siis suundusime  tagasi Cottesloudi. Sellesse samasse randa, kus veetsime öö ja kus olid me ülilahedad majutajad.

 Tee peal nägime ühte lahedat autot. Siin on suuuuuuur valmistumine HALLOWEENIKS. Isegi poes oli müüatel halloweeni teemalised riided ja mütsid.

Täna magasime sisse. Meil telefonid ei suvatsenud heliseda. Niisiis ärkasime pool 12. Vaatasin essa asjana couchdurfingusse ja oh imet, oligi uus pakkumine. Kirjutasin, et millal võine tulla ja nii. .
Siis läksime poodi otsima. Leidsime ühe koha, kus istusime umbes kolm tundi. Saime miskit kerget ka süüa. Siia tuli couchsurfist uus teade ja me olime sinna oodatud. Peagi võttis Dagmar meid peale ja me liikusime oma vana majutaja juurde. Pildusime ruttu asjad kotti ja tulime tulema sealt.
Uus majutus asus Victoria Park'is. Kohale jõudes ootasid meid toredad ja sõbralikud inimesed. Mees, naine ja koer + seal oli veel üks seljakotirändur New Zealandist. Me panime oma kotid tuppa ja ütlesime, et lähme käime korra poes.
Kuna Kaisa läks täna oma teed, siis veetsime takka veel viimaseid tunde koos aega. Kõndisime poodi ja siis istusime veitsa veel, et juttu ajada. Peagi liikusime me Cätliniga tagasi majutusse.
Brittany oli meie majutaja. Panime oma telod jälle laadima ja siis läksime elutuppa, et nendega juttu ajada. Juttu jätkus meil kauaks. (Järsku oli kell juba 12) Peagi sai ka õhtusöök tellitud.

Selleks oli siis pizza. Sõin essat korda senepitsat. Polndki kõige hullem. Siis küsis Charles alkoholi kohta. Et mida Eestis juuakse. Cätlin ütles, et tuntuim jook on vodka. Ja Charles pakkus talle Aussi vodkat. Ta andis kahte erinevat, et neid võrrelda vms.
Kui me päeval tänavatel kõndisime, siis oli näha ja kuulda palju erinevaid papakoisid.

Samuti on siin iga õhtu olnud vappustavalt ilusad päikeseloojangud.

Tänavatel on palju palju värvikaid taimi. Ja nende lõhn on ka super.

 

Igatahes on need majutajad ülitoredad. Homme on plaan minna randa. Eka näis! 

Hostis olime ühes toas kaheksakesi. Ma olin Kaisaga ühes toas ja Cätlin oli eraldi, sest teistmoodi polnud võimalik majutada.Meil oli mix tuba, Cätlinil oli tüdrukute tuba. Kuna oli reede, siis palju rahvast oli tänavatel. Muusika oli tuppa ülihästi kuulda, sest ühe akna ees oli selline peenike võrk või rest.(et putukad sisse ei tuleks)
Hosti elu oli minu jaoks pisut kummaline, kuid kujutasin seda isegi sellisena ette. Sinna jõudes andisme enda passid, sest neist tehti koopia. Meid juhatati tuppa . Toas oli kitsas. Seal olid narid ja me pidime üles kobima. Enamus olid seal kutid, seega oli tuba suhteliselt segamini. Kellel oli voodi riidekuhja alla mattunud, kellel olid tekid ja linad voodis rullis. Kapi pealt võis leida üksikuid sokke ja no voodi alt vahtisid vastu nii prûgi, kui ka muud soddi. Vaatasime tüdrukute tuba kaa. Ega seal olukord patrem polnud. Meie tuba oli palju rohkem korras. Tüdrukute toas polnud lihtsalt meeletut sokihaisu.
Kui olime end sisse seadnud, läksime magama. Magasime mingi 3 tundi ehk. Siis hakkasime linna minekuks riide panema. Järsku vaatan, et mul pole passi enam. Otsin ja otsin, kuid ei leia. Tunne oli ka selline rahulik. Tavaliselt, kui midagi kaob on hull paanika kohe. Otsisin ja meenutasin, kuid ei midagi. Kaisa pidi juba linna liikuma, kuid mul oli vaja see pass leida ja ei saand minna. Cätlin tuli appi otsima. Vaatsime kõik kotid veelkord ja veelkord läbi, kuid tulutult. Käisime ka receptionist küsimas, kuid neil ka polnd seda.  Siis mingi 15 mianna pärast tuli üks naine receptionist me tuppa ja tal oli mu pass näpuvahel. Vabandas, et see oli nende koopiamasina vahele jäänud. Polnd nagu midagi talle vastu öelda. Siis tahtsime Cätlini tuppa minna ja tal oli järsku võti kadunud. No siis oli juba nii, et appppi mis toimub. Otsisime ja otsisime ja leidsime lõpuks voodist.
Òhtul olin toas üksi, sest teised olid peol. Hakkasin juba magama jääma, kui keegi tuli sisse. Küsisin talt, et kust ta pärit ja nii. Ta oli New Zealandist. Samuti oli ta Eestit külastanud. Otsis samuti hetkel tööd.
Varsti tuli juba Kaisa ja siis läksime magama. Öösel kukkusid mul prillid ülevalt narilt alla. Ei viitsinud neid otsima ka minna. Pool ööd köhis üks tüüp. Niiet eiteagi, mis kell magama alles sai. Öösel tikus veel neid peolisi magama. Selline alko hais käis üle. Nagu oleks parmudega ühes toas.
Hommikul ärgata oli raske. Pidime enne 10.00 -i lahkuma sealt. Hakkasin siis enda prille otsima.  Vaatasin taskulambiga seal ringi aga ei näind. Seal olid mingid kotid ka ees. Arvasin, et need on kukkunud sinna alloleva inimese voodisse. Ajasin ta üles ja vabandasin, et segan. Siis ta vaatas ka ringi ja need olid seal kotti kõrval maas. Vabandasin veel, et segasin ja ta magas edasi.
Siis tuli Kaisa vend meile järgi ja me liikusime Kings Parki.

Seal oli palju erinevaid taimi ehk see oli botanikaaed vms. Seal oli palju rohelist, mida linnas kohtas harva. Kõndisime ka üle ühe silla. Sealt oli hea vaade linnale.

Olime seal kuskil tunnikese. Peale seda liikusime me uude majutusse. Couchsurfingust leidsime ühe toreda inimese, kes meid majutaks paar päeva. Maja oli ülilux.

Seal oli meile madratsid maha pandud , niiet viskasime oma asjad sinna. Siis läksime poodi.  Autost välja tulle avastas Kaisa vend auto katusel läpaka.

 Kaisa vend oli selle sinna pannud meie majutuse juures. Seega ta sõitis kuskil 7 km  läpakas auto katusel.  Õnneks ei olnud see sealt kuhuki liikunud, kuigi me suht kihutasiem ja kurve oli palju. See oli ikka joppamine omaette. Sattusime ühte aussi odavamasse poodi. Seal olid asjad päris odavad, vòrreldes Eestiga. Ostsime ōhtuks midagi süüa ja käisime ka hommikut söömas. Sattusime mingisse purksiputkasse. Tellisime pealtnäha hea toidu, kuid see ei tahtnud eriti alla minna. Purks oli kanaga. See kana oli mega paks. Lihtsalt ei läinud alla. Friikad veel olid seeditavad, kuid jah. Enam ei külasta selliseid iks kohti. Siis ostsime õhtuks süüa. Poes oli palju erinevaid sorte puuvilju. Enamus oli made in Australia. Tahtsin siis prooviks võtta ananassi. Üks mees küsis puuviljade väljapanejalt, millised mandatiinid on head.  Siis küsisin samuti, et millist ananassi võtta. Ta nuusutas ja katsus neid ja andis mulle megahea ananassi. (Selle maitse on HOOPIS teine, mis Eestis. Ülimagus ja mahlane mmmm.....) Niiet inimesed küsivadki teenindajatelt soovitusi ja nad kohe aitavad meeleldi sind.
Majutusse jõudes tutvustas majutaja maja veidi ja siis pani meile oma kodukinost muusikat. Ise vaatas ta oma hiigelekraanilt mingeid videosid. Me vaatasime Kaisaga  tahvlist kättemaksukontorit.(tundsime telekast veidi ouudust) Majutaja läks ise kuskile ära, seega olime majas kolmekesi+mingi tundmatu tüüp. Omanik pami meile ekraanile erinevaid filme ja ütles, et vaataksime neid siis igavuse peletamiseks.
 Kuna poest peale vee, müsli ja ananassi midagi ei ostnud, siis oli kõht megatühi. Kuid siiski pidi nende saatel õhtu korda ajama. No se ananass oli tõesti superlux. A jaa.. ananassi müüdi ilma selle varreosata (või  no ilma selle lehtede osata) Siis asusime filmi vaatama.

 Mina tegelt ei vaatand, vaid kirjutasin blogi. Siis panime ühe filmi veel mängima.

Lennujaamas ei tulnud und, ilmselt sellepärast, et pole veel ajavahega kohanenud. Uurisime erinevaid majutusvõimalusi ja lebotasime niisama.

Hakkasime linna üpsis vara liikuma. Kuskil pool kaheks olime juba panga ukse taga. Pidime seal istuma 1,5 h. Selle ajaga jõudsime ära teha telefoni nri ja TFNi.

 Peale seda võttsid vastu meid ülisõbralikud pangatöötajad ja me suundusime eraldi ruumi. Allkirjastasime paberid ja saime kaardid kätte. Siis veel aktiveerisime kaardi ja oligi sellega korras✔

Peagi nõudis kõht hommikusööki. Hakkasime  siis vaikselt hosteli poole liikuma. Kõndisime ja kõndisime. Peatusi tegime päris palju. ( peaaegu iga 200m järel)

 Kotid olid ülirasked. Liig palju tavaari sai järjekordselt kaasa veatud.  Kell oli juba pool kaks saamas ja me polnud veel hommikusööki söönud. Aga siis pisut enne hosteli saime siiski süüa.

Kokku kõndisime kuskil 8 km.Lõpp oli eriti vaevaline . Jube lihtsalt. Aga kohale me jõudsime.
Ahjaaa.. teepeale jäi palju ilusaid vaateid.

Hetkel on segadus päeva osas😂.Eestiga on meil hetkel ajavahe u 6h. Seega meil on juba öö🌏🌜
Sadamast saime lennujaama kuskil tunniga. Ummikud olid Helsinkis parajalt suured. Lennujaamas  andsime 🛄ära ja läbisime turvaväravad.  Siis oli veidike aega akusid laadida ja pidimegi minema lennukisse.

Elektrooniline passikontroll.

Tuvastas ka nägu.

Lennuk oli suht suur. Ühe reapeal oli 8istet.(..  ....  ..)⬅ need on lennuki istmed. ⬇⬆sedapidi oli samuti see lennuk suur.
Minu ees istus üka naine, kes lasi muidugi oma istme koheselt alla. Ütlesin siis, et ehk suvatseks ta selle siiski tagasi normaalasendisse lasta, kuid ta ütles, et peakain ehk siis uue koha endale otsima😯 Seletasin veel talle, et mul jalad jumala vastu istet. Poleks never suutnud 11 h olla seal põlved lõua all. Panin siis oma koti pagasiruumi ja lasin oma istme ka alla. Minu taga oli väike laps ja tal ei olnud see probleemiks. Seega läka lend kiiret. Olid tekid, padjad ja pakuti kaks korda süüa.
Singapuri jõudes oli kuskil 33℃. Sealne lennujaam on tohutult suur. Seal on VIST kolm terminali. Õnneks ei pidanud me mööda lennujaama ringi jooksma. Terminal oli kohe seal samas, kust eelmiselt lennult maha tulime. Käisime uuesti pagasikontrollist läbi ja ootasime lendu Singapur➡Perth.

Päikeseloojang lennuki aknast

Kohtasime Singapurus ka teisi Eesti inimesi. Nad suundusid samuti Perthi.
Lennukis pidime täitma mingit ebola kaarti ja siis veel mingit andmekaarti. Mul polnd pastakat ja küsisin eesistuvalt neiult seda. (Ta oli samuti Eestist.) Saime takka jutupeale ja ta rääkis igast huvitavat juttu.
Lennuakist maha tulles oli palju kontrolle veel. Õnneks ei vaadatud kotte läbi.

Tollijärjekord

Perthi jõudes on plaan esialgu öö lennujaamas olla. Edasi liigume sealt hommikul linna. Ajame oma pangakontod korda ja telefoni numbrid samuti.

Saime pagasi kätte

Istume siin lennujaamas ja pole midagi paremat teha, kui kontrollida Eestist ostetud bingo lotot. Kuna pastakas jäi koju, siis pidi kriipautama kulmupliiataiga.